Kas me oleme piisavalt targad, et hinnata loomade intelligentsust?

Viimase sajandi suurem osa on teadus olnud ülemäära ettevaatlik ja skeptiline loomade intelligentsuse suhtes. Loomade käitumise uurijad kas ei ole mõelnud nende intelligentsusele või on nad selle mõiste täielikult tagasi lükanud. Enamik on sellest teemast mööda läinud. Kuid ajad muutuvad. Ühtki nädalat ei möödu, et ei tuleks uusi teateid loomade kognitiivsete protsesside keerukusest, tihti koos videomaterjalidega Internetis tõestuseks.

Milliseid suhtlusviise loomad kasutavad ja kas neil on midagi sarnast kõnele? Kas loomad saavad end peeglist tuntuks? Kas loomadele on omane sõprus ja emotsionaalne side? Kas nad viivad läbi sõdu ja rahuläbirääkimisi? Raamatust saavad lugejad vastuseid nendele küsimustele, ning näiteks, et rotid võivad kahetseda oma tehtud otsuseid, korvid valmistavad tööriistu, kaheksajalad tunnevad inimeste nägusid ja spetsiaalsed neuronid võimaldavad ahvidel õppida üksteise vigadest. Teadlased räägivad avameelselt loomade kultuurist, nende kaastunde ja sõpruse võimest. Keelatud teemasid ei ole enam, sealhulgas mõistuse valdkonnas, mis varem peeti inimkonna ainupädevuseks.

Autor räägib etoloogia ajaloost, karmidest vaidlustest käitumisteadlastega, ja mis kõige tähtsam – tohutu eksperimenditöö ja loomade loomuliku käitumise jälgimise tööst. Analüüsides mõtteprotsesside arenemise teid erinevate liikide evolutsioonilises ajaloos, näitab Frans de Waal veenvalt, et inimene on selles reas vaid üks paljusid mõtlevaid olendeid.