Loogilised uurimused. Köide 2, osa 2 Fenomenoloogilise selgitamise elemendid

Lõplikus, VI uuringus, mis moodustab teise osa teisest köitest «Loogilistest uurimistest», tuuakse välja peamised aspektid fenomenoloogilisest analüüsist. Algne erinevus esimeses osas — objektiivsete (esitus, väide) ja mitteobjektiivsete (küsimus, soov, oletus) tegevuste vahel. Algne probleem — kas kõik tegevused või ainult... objektiivsed on tähenduste kandjad; ainult väites väljenduvad tähendused või ka küsimustes, soovides jne? Tunnustamise probleem kitsas tähenduses objekti identifitseerimisel käsitletakse nihete poolest kavatsuste ühilduvuse ja konflikti kontekstis. Seoses sellega tuuakse välja erinevused kognitiivsete ja intuitsiooniliste kavatsuste ning tunnustamise tasemete vahel. I osa lõpppeatükis käsitletakse tunnustamise adekvaatsuse ideaalset ning tõe ja ilmsuse suhet. Sissetoodud on neli tõe mõistet ja teostatakse erinevust tõelise olemise ja väitesse kuuluvate sidemete vahel. Husserli mõtted olemisest, mis ulatuvad tuntud Kant'i teesini, on avaldanud suurt mõju Heideggeri küsimuse püstitamisel olemise kohta. Teises osas tuuakse objektiivsete kategooriliste vormide ja ideaalse objektsuse vaatlemine esile kategoorilise vaatamise struktuurina, mis on rajatud tajumisele, kuid ei vähene ei aistingutele ega puhtale intellektuaalsele tegevusele. Samas saavad taju ja vaatamine vajaliku laienduse. Kolmandas, lõpposas esitatakse esimese osa algprobleemi lahendus. Lisana esitas Husserl väikese esseed «Väline ja sisemine tajumine, füüsilised ja psühholoogilised fenomenid», milles on kriitiline analüüs Brentano positsioonist ning samuti ettevõte uue eristamismeetodi katsetamiseks nimetatud fenomenide vahel.
Samuti avaldatakse Husserli autoriteet «Loogilistest uurimistest».
Väljaanne on varustatud saatvate artiklite, teemade ja nimede indeksitega mõlema osa teise köite jaoks.
Üliõpilastele ja humanitaaralade õpetajatele ning kõikidele, kes on huvitatud kaasaegsest filosoofiast.