Karteesia meditatsioonid

Selles teoses püüab Husserl süsteematiseerida fenomenoloogiat uuekarteesia vormis ja osaliselt, viiendas meditatsioonis, — leibnizlikkuses. Descartes'i meetodiline kahtlemine asendatakse rangelt fenomenoloogilise reduktsiooniga, mis peaks avama transsendentaalse subjektiivsuse sfääri kui lõpmatu konstitutiivse töö välja, st igasuguse objektiivsuse tähenduse kehtestamine. Et tagasi lükata süüdistused solipsismis, püüab Husserl viiendas meditatsioonis kirjeldada Teise kogemuse struktuuri, st konstitueerida midagi, mis ületab ühe või teise Mina teadlikkuse sfääri. Püüab määratleda erinevate monaadide kogukondade konstitutiivsed alused: paarist inimkonnani. Erinevaid kogukondi käsitletakse objektiivse maailma ja objektiivse teadmise tähenduse konstitueerimise allikatena.