Winston Churchill ütles kord: «Mulle meeldivad siga. Mikut vaatavad meile alt üles, kassid — ülevalt alla, aga sead vaatavad meile silma kui võrdsetele». Kuid inimeste ja sigade suhted ei ole sugugi nii lihtsad. Siga on meie jaoks elav kehastus kõigest...
mustast, vastikust, häbiväärsest ja pattulikust. See on osavalt eemaldatud meie silmade alt, täpsemalt öeldes suletud eemale inimeste silmadest. Siga elab suurtaludes vaid kuus kuud. Erinevalt lehmadest ei saa see oma elu jooksul kordagi värsket õhku hingata, kuid kedagi ei huvita see. Samas on siga asendamatu meditsiiniteaduses inimkeha mudel ja loom, kelle liha me viimase poole sajandi jooksul kõige sagedamini sööme. Kristoffer Endresen jälgis sigade elu alates sünnist kuni tööstusliku tapamajani ja kaunistas kogutud faktid põneva jutustusega gastronoomilistest eelistustest ja vastikusest, toidust ja moraalitunne valikust. Tema raamat seab taas küsimuse, millega inimesed on tegelenud sajandeid: kus jookseb piir, mis eraldab meid loomadest?
Winston Churchill ütles kord: «Mulle meeldivad siga. Mikut vaatavad meile alt üles, kassid — ülevalt alla, aga sead vaatavad meile silma kui võrdsetele». Kuid inimeste ja sigade suhted ei ole sugugi nii lihtsad. Siga on meie jaoks elav kehastus kõigest mustast, vastikust, häbiväärsest ja pattulikust. See on osavalt eemaldatud meie silmade alt, täpsemalt öeldes suletud eemale inimeste silmadest. Siga elab suurtaludes vaid kuus kuud. Erinevalt lehmadest ei saa see oma elu jooksul kordagi värsket õhku hingata, kuid kedagi ei huvita see. Samas on siga asendamatu meditsiiniteaduses inimkeha mudel ja loom, kelle liha me viimase poole sajandi jooksul kõige sagedamini sööme. Kristoffer Endresen jälgis sigade elu alates sünnist kuni tööstusliku tapamajani ja kaunistas kogutud faktid põneva jutustusega gastronoomilistest eelistustest ja vastikusest, toidust ja moraalitunne valikust. Tema raamat seab taas küsimuse, millega inimesed on tegelenud sajandeid: kus jookseb piir, mis eraldab meid loomadest?