Käesoleva raamatu aluseks, mis on osa ambitsioonikast «arheoloogilisest» projektist Prantsuse teoreetiku ja uurija Michel Foucault' (1926–1984) poolt, on doktoritöö, mille ta kirjutas, tööledes mitu aastat psühhiaatriahaiglates. «Möödunud ajalugu klassikalises ajastus» (1961) — on katse analüüsida ja tõlgendada arusaamu hulluse olemusest, mis...
eksisteerisid Euroopa kultuuris 17.–19. sajandil, et paljastada 20. sajandi psühhiaatrilise praktika genealoogia. Foucault, pöördudes keskaegsete meditsiiniliste traktaatide, rahvapäraste uskumuste ja kirjanduslike kujundite poole, küsib, kuidas on arusaam hullusest ja suhtumine sellesse ühiskonnas muutunud. Kuidas sai hullus haiguseks, mis nõuab spetsialiseeritud ravi? Kuidas sündis mõistlik inimene, kes hakkas hullut mõistma?
Käesoleva raamatu aluseks, mis on osa ambitsioonikast «arheoloogilisest» projektist Prantsuse teoreetiku ja uurija Michel Foucault' (1926–1984) poolt, on doktoritöö, mille ta kirjutas, tööledes mitu aastat psühhiaatriahaiglates.
«Möödunud ajalugu klassikalises ajastus» (1961) — on katse analüüsida ja tõlgendada arusaamu hulluse olemusest, mis eksisteerisid Euroopa kultuuris 17.–19. sajandil, et paljastada 20. sajandi psühhiaatrilise praktika genealoogia.
Foucault, pöördudes keskaegsete meditsiiniliste traktaatide, rahvapäraste uskumuste ja kirjanduslike kujundite poole, küsib, kuidas on arusaam hullusest ja suhtumine sellesse ühiskonnas muutunud. Kuidas sai hullus haiguseks, mis nõuab spetsialiseeritud ravi? Kuidas sündis mõistlik inimene, kes hakkas hullut mõistma?