Vana Vene ja Suur Stepp

Monograafia käsitleb mitmekülgselt ja süvitsi ühe peamise ajaloolise probleemi suhetest Vana Venemaa ja tema naabrite, eelkõige stepis rahvaga; ühendab traditsioonilised ajaloolise uurimise lähenemised ulatusliku geograafilise analüüsiga, rekonstrueerides seeläbi killustikest, mitte alati vahetult seotud sündmustest tervikliku pildi iidsetest etnilistest suhetest. L.N. Gumiljev järeldab, et superetnoside vahetamises ei ole jälgitav järjepidevus, vaid, öeldes matemaatika keeles, „suhe“. Venelased etnosena suhtusid iidsetesse venelastesse nagu prantslased gallidesse või renessansi aegsed itaallased roomlastesse Kaligula ajal. Kui tõuge, mis tõi kaasa Lääne-Euroopa maailma sündimise, toimus juba VIII sajandil, siis omakorda „vene“ passionaarne tõuge aset leidis alles XIII sajandil, ja seega meie superetnos on Euroopa suhtes noorem poolteist sajandit. Seega, venelased võrreldes Lääne-Euroopaga ei ole mahajäänud, vaid noor etnos. Samuti tuuakse välja argumendid, et mongoli-tatari orjus sellisel kujul ei eksisteerinud, vaid selle asemel ilmus vene ja mongoli-tatari sümbioos. Teadlane pakkus esmakordselt maailma ja kodumaise teaduse kontekstis välja põhjaliku ülevaate etnoside vastastikusest mõjust ja suhetest, kes asustasid tohutut territooriumi, mis paiknes Lääne-Euroopa, Lähis-Ida ja Hiina vahel.
Raamatule "Vana Vene ja Suur Stepp" on kirja pannud sissejuhatuse autor L.N. Gumiljev - MGUTU ajaloo õppetooli vanemõpetaja, MGIK vanemõpetaja - A. Muzafarov. Raamat sisaldab kirjanduse loetelu, ajalooliste isikute nimeindeksit ja toponüümide nimeindeksit.