Juust ja ussid. Ühe 16. sajandi veskiomaniku maailmapilt

1583. aastal algas pikaajaline inkvisitsiooniprotsess, mis kestis mitu aastat. Süüdistatavate pingil oli Domenico Scandella, hüüdnimega Menocchio — Itaalia veskiomanik, kes toodi kohtusse julgete kõnede eest jumalast ja usust, mis ei mahtunud tollasesse maailmapilti. Ilmselgelt oli Menocchio silmapaistev kuju ja enamik tema kaasaegseid pidas teda vaba mõtlejana. Tema silmaringi laius, omapärane tõlgendus ja tõlgendamine religioossetest ja humanistlikest tekstidest, samuti tema ideede julgus, jätkavad tänapäevalgi üllatamist. Rooma, kes jälgis tähelepanelikult filosoof-iseõppija vastu käivat protsessi, tõkestas kõik inimlikud katsetused inkvisitsioonikohtu poolt süüdistatava suhtes. Kuna ta ei suutnud täielikult loobuda oma vaadetest, seisis ta kiriku kohtu ees teist korda — ja juba viimast korda.

1599. aasta sügisel mõistis inkvisitsioonikohus Domenico Scandella surma läbi põletamise.
Kuidas juhtus, et tavaline veskiomanik väikesest Friuli külast tõmbas endale nii tõsist tähelepanu hereetikutega võitlejatelt? Kuidas viis tema isiklik arusaam universumi põhiküsimustest inimese hukatusse? Ja kes siis on Domenico Scandella — hereetik või oma aja tõeline geenius?

Inkvisitsioonikohtu materjalide põhjal rekonstrueerib silmapaistev Itaalia ajaloolane Carlo Ginzburg täielikult ja värvikalt Menocchio vaimset maailma, luues ajastu ilme ja andes hääle vaikivale enamusele — lihtsale rahvale. «Juust ja ussid» näitab selgelt, kuidas inkvisitsiooniarhiivide materjalid aitavad uurijatel jäädvustada vaikseid hääli inimestest, keda praktiliselt ei mainita ajaloolistes dokumentides, ja valgustada tänapäeva aktuaalseid probleeme — alates väljakutsest, mille lihtne rahvas on esitanud võimule, kuni suulise ja kirjaliku kultuuri põimumiseni.