Mark Aurelius — Rooma keiser Antoniinide dünastiast, filosoof, Epiktetuse järgija, viimane "viis head keisrit". Pärast Mark Aureliuse surma kuulutati ta ametlikult jumalikuks. Tema valitsemisajal peetakse antiikajaloo traditsioonis kuldaeg. Mark Aureliust kutsutakse "filosoofiks troonil". Keiser jättis maha filosoofilised märkmed — 12...
kreeka keeles kirjutatud "raamatut", mis tavaliselt kogutakse ühte väljaandesse nimega "Üksinda iseendaga". Peamine tema märkmetes — elu hindamine filosoofilis-estetilisest vaatenurgast ja nõuanded, kuidas sellele suhtuda. Eelnev traditsioon stoitsismis eristas inimeses keha ja hinge, kuid Mark Aurelius lisab neile veel mõistuse, mida ta peab domineerivaks põhjalikuks. Vastavalt tema filosoofiale peaks püüdlema täieliku ükskõiksuse poole. Ainult siis, kui ollakse kooskõlas universaalse mõistusega, saab leida õnne. Mark Aureliuse kirjutamistalent ning kunagi aktuaalne stoitsismi filosoofia on teinud "Üksinda iseendaga" üheks võtmeteoseks Rooma kirjanduses ja ajaloos, mida loetakse huviga ka tänapäeval.
Mark Aurelius — Rooma keiser Antoniinide dünastiast, filosoof, Epiktetuse järgija, viimane "viis head keisrit". Pärast Mark Aureliuse surma kuulutati ta ametlikult jumalikuks. Tema valitsemisajal peetakse antiikajaloo traditsioonis kuldaeg. Mark Aureliust kutsutakse "filosoofiks troonil". Keiser jättis maha filosoofilised märkmed — 12 kreeka keeles kirjutatud "raamatut", mis tavaliselt kogutakse ühte väljaandesse nimega "Üksinda iseendaga". Peamine tema märkmetes — elu hindamine filosoofilis-estetilisest vaatenurgast ja nõuanded, kuidas sellele suhtuda. Eelnev traditsioon stoitsismis eristas inimeses keha ja hinge, kuid Mark Aurelius lisab neile veel mõistuse, mida ta peab domineerivaks põhjalikuks. Vastavalt tema filosoofiale peaks püüdlema täieliku ükskõiksuse poole. Ainult siis, kui ollakse kooskõlas universaalse mõistusega, saab leida õnne. Mark Aureliuse kirjutamistalent ning kunagi aktuaalne stoitsismi filosoofia on teinud "Üksinda iseendaga" üheks võtmeteoseks Rooma kirjanduses ja ajaloos, mida loetakse huviga ka tänapäeval.