Patriarh Aleksei (Simanski)

2. veebruaril 1945 toimus Moskvas Venemaa õigeusu kiriku kohaliku sinodi istung, kus Leningradi ja Novgorodi metropoliit Aleksei (Simanski) valiti Moskva ja kogu Venemaa patriarhiks. Tema patriarhaat, mis kestis üle veerand sajandi, algas positiivsete suundumustega kiriku elu arengus, millele aitas kaasa I. V. Stalini kohtumine 1943. aastal metropolii Sergei (Stragorodski), Aleksei (Simanski) ja Nikolai (Jarusjevitšiga). Kuid 1958. aastal avalikult hukka mõistetud konfessionaalne poliitika ja riigi-kiriku suhted naasis sisuliselt 1930. aastaide tagakiusamise perioodi. Alles pärast hruštšovlikku sulakut (1964), mis oli Venemaa õigeusu jaoks 20. sajandi raskem aeg, ja kuni patriarh Aleksei surmani (1970) üritas Õigeusu kirik toibuda nõukogude riigi ja valitseva Kommunistliku partei poolt talle tehtud löögist.

Patriarh Aleksei (Simanski) kirikliku teenimise ja isikliku elu olusid on taasloodud uute avatud arhiiviallikate, teadusajaloolise ja religiooniuuringute kirjanduse, tunnistuste ja kaaskohanike mälestuste, ajalehe ja ajakirjade perioodika alusel.