Gilgameši eepos

"Kellel on olnud kõik nähtav universumi äärelt, kes teadis varjatut, kes on kõike mõistnud…" Nii algab "Gilgameši eepos" — iidne kirjanduslik mälestise, mis on jõudnud meieni sügavalt šumaari ja akadi tsivilisatsioonidest. See on lugu pooljumalast kuningast, kes leiab sõbra —... kunagi "metsik inimene" Enkidu, ja pärast tema haigust ja surma püüab tuua tagasi alamaailmast. Lugu jõust ja sõprusest, uhkusest ja alandusest, surmahirmust — ja surematuseahnusest…

Luuleline Nikolai Gumiljov, kes läks 1914. aastal idee kaldale tõlkida "Gilgameš", tegi seda üsna vabalt. Ta tõlkis siis tuntud variandi eeposest, mis moodustas umbes kolmandiku tänapäeval tuntud, "mittevajalike korduste" kõrvaldava ja mõnesid kohti — kogu mõelnud. Ja kui tema uue tõlke teaduslik väärtus on kahtlane, siis kunstiline — vaieldamatu. Poeedi hääl tõi müütilise kuninga tragöödia lugejale lähemale ja võimaldas meil "rääkida" minevikuga. Või vastupidi — lasta minevikul rääkida meiega?

See väljaanne — mitte ainult suurte idamaade teosega tutvumine, vaid ka sügav sukeldumine selle tõlke ja tõlgenduse ajalukku: Gumiljovi tõlget saadab tema sõbra, assüroloogi Vladimir Shileiko, eessõna ning samuti kaasaegse teadlase Jekaterina Markova artikkel.