Vanaema ütles istuda vaikselt

Vanaema Zoya elab üksi, kuid küpsetab regulaarselt kellegi jaoks pirukaid ja jälgib kappi.

Naabrid, kellega ta harva metsas seente-marjade järele käib, kahtlustavad, et nende sõber on natuke hulluks läinud üksildusest ja on uskunud kodukäija olemasolusse.

Aga kapis tõepoolest elab keegi. Keegi karvane, kes ei oska rääkida, ei ole kunagi kodust lahkunud ega ole isegi taevast näinud.