Unistamise õigus. Esseid esteetikast

Kakskümmend kuus esteetikast kirjutatud teksti postuumselt avaldatud kogust, mille autoriks on Gaston Bachelard (1884–1962) — prantsuse filosoof, kes „annab endale õiguse unistada“ ja „sügavale mõtlemisse looduslike asjade unesse sukelduda“ — käsitleb aktiivse kujutlusvõime ruumi, leides seda mitte ainult kujutavas kunstis... (Monet, Chagall, Flocon ja teised), luules ja ilukirjanduses (Rimbaud, Poe, Balzac ja teised), vaid ka unenägudes, raadios, vaikuses ja rahus. Tema unistustes kõlab elementide ja logosfääride kutse, elab maski maagia ja „raudne kosmos“, avanevad psühholoogilised sügavused „üksilduse õpikust“. Ühendades unistava mõtlemise peene analüüsi eksistentsiaalsete, dünaamiliste, õhuliste unistustega, mustuse, jõu, kivi, vaikuse ja muusika unistustega, kinnitab Bachelard selle kaudu inimese määramatut õigust terviklikkusele ja sügavale ühtekuuluvusele loodusega.