Märkmed peas

Ühel päeval sai toatüdruk Sei keisrinnalt kingiks hunniku tühja paberit ja hakkas kirjutama oma “Märkmeid voodi ääres”, omamata mingeid kirjanduslikke pretensioone ega muud eesmärki kui oma nauding. Nagu Sei Shonagon ise tunnistab, oli tal väga piinlik, kui tema raamat avalikuks tuli. Siis ei osanud ta isegi ette kujutada, millist tohutut mõju avaldavad tema “Märkmed” Jaapani kirjandusele, pannes aluse uuele ülipopulaarsele žanrile - zuihitsule (“pintsli järgimine”), see tähendab esseežanrile. Nüüd peetakse Sei Shonagoni peente, irooniliste, sageli aforistlike päevikukirjete ja maastikuvisandite kogumist õigustatult Jaapani keskaegse ilukirjanduse pärliks. „Märkmed voodi ääres” kirjandusliku vormi keerukus, psühholoogiline taip ja rikkalik kujundlikkus inspireeris paljusid looma uut zuihitsu. Selliste järgijate hulgas võib nimetada Yoshishige no Yasutane’i – nagu Sei Shonagon, elas ta Heiani ajastul. Tema “Märkmeid vaatetornist üle tiigi” on väike hümn eraelule eraldatud majas, kaitstes selle elanikke rahvarohke pealinna raskuste ja ahvatluste eest. Kiirustamatu detail ja armastus, millega see õppinud mees, printsi mentor, maalib oma tagasihoidlikke maid, aeda ja tiiki, kus mängivad karpkalad, puudutab südant paljude sajandite pärast.