Kujutletav vaenlane: teised usundid keskaja ikonoograafias

Kääbused ja lipud, mis kujutavad skorpione, eksootilised turbaanid ja mütsid, kõverad ninad, punased juuksed, purpurne, must või isegi sinine nahk, ebaloomulikult keerdus poosid, kohatud žestid ja kuritahtlikud grimased. Keskajal Lääne kunstis kasutati mitmeid märke, mis tähistasid ja süüdistavad teisi usundeid (juute, moslemeid ja paganate), heretikaid, teisi patustajaid ja hüljatuid. Kõiki neid seostati „vale isaga“ — kuradiga, samuti üksteisega, justkui nad oleksid osa globaalsetest vandenõudest kristlikku ühiskonda vastu. Rooma paganaid esitati mõnikord juudi mütsides ja valejuudi kirjutistega riideesemetel, juute — moslemi turbanites, samas kui moslemeid süüdistati iidolite kummardamises ja vanarooma jumalate poole palvetamises. Uues raamatus käsitleb keskaja teadlane Mihhail Maizuls, kuidas XII kuni XVI sajandini kujundati vaenlase kuvandit, kuidas pildiväljade ja linnatänavate stigmatiseerimise mehhanismid töötasid ning kuidas keskajal tekkinud tehnikad üle kanti brošüüridesse, plakatitesse ja uue aja karikatuuridesse.