Ohvriterituaalid, veretuks kättemaks, hukkamine — kõik need seaduslikud variandid inimese elu äravõtmiseks teiste inimeste poolt eksisteerisid juba ammustest aegadest ja neid peeti vajalikeks. Samas on inimesed alati mõistnud, et surmanuhtlus on kohutav. Pole juhus, et kurjategijaid eelistas sageli pagendusse saata,...
et mitte rikka verega oma kodumaad rüveyata. Pole juhus, et Sokratest ei saanud hukata, enne kui ei naasnud Ateenasse laev, mis oli saadetud püha festivali jaoks — kui filosoof oleks joonud mürgiga karika just siis, kui Apolloni auks toimusid tseremoniaid, oleks jumal olnud solvatud. Pole juhus, et hukkajaid kardeti ja neist eemal viibiti. Ja ometi, erinevates ajaloos, erinevates ühiskondades ja kultuurides on inimesi hukatud. Kuidas on sellele suhtunud ja suhtuvad tavalised kodanikud, poliitikud, filosoofid, kirjanikud, kunstnikud, räägib ajalugu Tamara Eidelman.
Ohvriterituaalid, veretuks kättemaks, hukkamine — kõik need seaduslikud variandid inimese elu äravõtmiseks teiste inimeste poolt eksisteerisid juba ammustest aegadest ja neid peeti vajalikeks. Samas on inimesed alati mõistnud, et surmanuhtlus on kohutav. Pole juhus, et kurjategijaid eelistas sageli pagendusse saata, et mitte rikka verega oma kodumaad rüveyata. Pole juhus, et Sokratest ei saanud hukata, enne kui ei naasnud Ateenasse laev, mis oli saadetud püha festivali jaoks — kui filosoof oleks joonud mürgiga karika just siis, kui Apolloni auks toimusid tseremoniaid, oleks jumal olnud solvatud. Pole juhus, et hukkajaid kardeti ja neist eemal viibiti. Ja ometi, erinevates ajaloos, erinevates ühiskondades ja kultuurides on inimesi hukatud. Kuidas on sellele suhtunud ja suhtuvad tavalised kodanikud, poliitikud, filosoofid, kirjanikud, kunstnikud, räägib ajalugu Tamara Eidelman.