Paberiteater: mitteilukirjandus

Oma uut raamatut on Liudmila Ulickaja nimetanud üsna provokatiivselt – mitteilukirjandus. Ja see on osaliselt petlik, sest nii stsenaariumid, isiklikud päevikud, mälestused kui ka näidendid loetakse kui ühtset jutustust, mille teema on – elu kui teater. Paberil, lahutamatu kirjaniku ametist.
„Reaalsus libiseb käest. Kõik teravamalt tuntakse piiri ning äkki avastame, kui olulised on isikliku mineviku detailid, kui palju on antud – nii rõõme kui ka kannatusi ja teadmisi. Suur elu teater, kus peamine, mis jääb, on tekst. Ma tegelen tekstidega. Mis neist on oluliselt, ja mis mitte, näitab aeg“.
Liudmila Ulickaja