Igapäevaelu kabarees: Prantsusmaa. Saksamaa. Venemaa
Kabaree — see ei ole lihtsalt muusikastiil või eriline teatritüüp. See on kultuuriline nähtus pöördelisel ajal, mis tekkis sajandite, sotsiaalsete maailmade ja kunstiliste revolutsioonide ristumisel. Kabaree sündis kultuurilise segaduse ja loovuse vabaduse ruumis, kui tehniline progress hävitas sajanditevanuseid traditsioone, autod...
tõrjusid välja tõllad ja massikultuur andis väljakutse salongitraditsioonidele.
Alegendaarsetest Pariisi «Mustast kassist» kuni kuulsa Moskva «Lennuki kõrvitsani», Berliini «Värviliste teatriteni» ja Peterburi «Rändava koerana», Edith Piafi liigutavatest laulusalmidest kuni Kurt Weili ooperiteni: kabaree ajalugu — see on lugu sellest, kuidas kunst muutus elavaks vestluseks ajaga, dialoogiks lava ja publiku vahel, mineviku ja tuleviku vahel.
Raamat jälgib fenomeni algtõuge ja uurib kolme rahvuslikku traditsiooni, mis on radikaalselt muutnud 20. sajandi kultuuri ja kujundanud kaasaegse kunsti näo: Prantsuse boheemlaste luule ja šansoonikultuur, Saksamaa intellektuaalsete eksperimentide ja poliitilise satiiri laboratoorium ning Venemaa kirjanduslik sõnateater ja kultuuriline refleksioon.
Kabaree — see ei ole lihtsalt muusikastiil või eriline teatritüüp. See on kultuuriline nähtus pöördelisel ajal, mis tekkis sajandite, sotsiaalsete maailmade ja kunstiliste revolutsioonide ristumisel. Kabaree sündis kultuurilise segaduse ja loovuse vabaduse ruumis, kui tehniline progress hävitas sajanditevanuseid traditsioone, autod tõrjusid välja tõllad ja massikultuur andis väljakutse salongitraditsioonidele.
Alegendaarsetest Pariisi «Mustast kassist» kuni kuulsa Moskva «Lennuki kõrvitsani», Berliini «Värviliste teatriteni» ja Peterburi «Rändava koerana», Edith Piafi liigutavatest laulusalmidest kuni Kurt Weili ooperiteni: kabaree ajalugu — see on lugu sellest, kuidas kunst muutus elavaks vestluseks ajaga, dialoogiks lava ja publiku vahel, mineviku ja tuleviku vahel.
Raamat jälgib fenomeni algtõuge ja uurib kolme rahvuslikku traditsiooni, mis on radikaalselt muutnud 20. sajandi kultuuri ja kujundanud kaasaegse kunsti näo: Prantsuse boheemlaste luule ja šansoonikultuur, Saksamaa intellektuaalsete eksperimentide ja poliitilise satiiri laboratoorium ning Venemaa kirjanduslik sõnateater ja kultuuriline refleksioon.