1924. aastal läks Heidelbergi ülikooli filosoofiateaduskonna õppejõud Eugen Herrigel (1884–1955) Jaapanisse – loengud Impeeriumi ülikoolis Tohoku Sendais. Herrigeli erilist huvi pakkusid müstilised õpetused ning visiidi käigus Jaapanisse sai ta haruldase võimaluse tutvuda zen-budismi filosoofiaga. Aeg Jaapanis kestis 1924–1929 ja sel...
perioodil õppis Herrigel kyuudo – kauni vibulaskmise kunsti, mille näitel ta omandas zen filosoofia põhimõtteid.
Jaapanist naastes 1929. aastal kogus Eugen Herrigel oma kogemused kokku lühikeses essees, mis oli pühendatud kyuudo kunstile. Selle essee alusel kirjutati hiljem raamat "Zen vibulaskmise kunstis" (1948), mis sai Herrigeli peamiseks teoseks ning samas üheks esimeseks ja olulisemaks raamatuks, mis käsitles zen filosoofiat ja oli suunatud Euroopa lugejale. Selles tähenduses omandas raamat aja jooksul kultusliku staatuse.
1924. aastal läks Heidelbergi ülikooli filosoofiateaduskonna õppejõud Eugen Herrigel (1884–1955) Jaapanisse – loengud Impeeriumi ülikoolis Tohoku Sendais. Herrigeli erilist huvi pakkusid müstilised õpetused ning visiidi käigus Jaapanisse sai ta haruldase võimaluse tutvuda zen-budismi filosoofiaga. Aeg Jaapanis kestis 1924–1929 ja sel perioodil õppis Herrigel kyuudo – kauni vibulaskmise kunsti, mille näitel ta omandas zen filosoofia põhimõtteid.
Jaapanist naastes 1929. aastal kogus Eugen Herrigel oma kogemused kokku lühikeses essees, mis oli pühendatud kyuudo kunstile. Selle essee alusel kirjutati hiljem raamat "Zen vibulaskmise kunstis" (1948), mis sai Herrigeli peamiseks teoseks ning samas üheks esimeseks ja olulisemaks raamatuks, mis käsitles zen filosoofiat ja oli suunatud Euroopa lugejale. Selles tähenduses omandas raamat aja jooksul kultusliku staatuse.