Aga see ei ole täpne

Katja pühendab end täielikult väikese poja Stepa kasvatamisele. Poiss praktiliselt ei räägi, kardab teisi lapsi ja võõraid inimesi. Kogu maailm tema jaoks on – ema ja armastatud mänguasjad, mida ta on valmis tundide kaupa sirgeks ritta asetama.

Katja mees ei talu isa proovilepanekut ja lahkub, jättes ta üksi poja nuttide ja karjete keskele. Pärast rida arstlikke konsultatsioone määratakse Stepa diagnoos, millel on küsimärgi märk – „autistliku spektri häire“.

Meditsiiniliste järelduste toeta jäädes otsustab Katja iseseisvalt oma poja eest võidelda, toetudes emainstinktile.

Katja lugu ei ole lugu lapse tervendamisest autismist, vaid lugu toete leidmisest ja üksindusest vabastamisest.

„Aga see ei ole täpne“ – tungiv, siiras ja väga eluline romaan emaliku armastuse kohta ja sellest, et kõige raskemad katsumused saab üle elada, kui leiad need, kes kõndivad sama raske teed, ja et tõeline õnn rajaneb armastusel ja oskusel mitte ainult inimesi, vaid ka iseennast aktsepteerida.