Miks läks Aleksander Suure esmalt Pärsiasse ja seejärel Indiasse ning Kesk-Aasiasse? Mida ta seal vajas? Leo Gumiljovi teooria kohaselt — mitte midagi! «Kõik need suured sõjad ei toimu mitte sellepärast, et nad kellelegi vajalikud oleks (ja vähemasti osalistele), vaid seetõttu,...
et on olemas selline asi, mida ma nimetan "passionaarseks", — see on ladina keeles "kirg"». Leo Gumiljev tõestab, et see on täiesti reaalne käitumismotiiv mitte ainult Aleksander Suurele, vaid ka Kornelius Sullale Roomas, Hernán Cortésile, kes läks Ameerikasse eluohtlikult. Ja Napoleoni, kelle eesmärgiks polnud sugugi materiaalne heaolu, vaid piiramatu võim maailma üle. Oma teooriat nägi Leo Gumiljev «nähtuna», kui ta istus kambris: valgusvihk langes aknast betoonpõrandale. Autorile tuli mõttevälgatus, et passionaarne on energia, nagu see, mida imavad taimed. Raamatu aluseks on rahvastiku ajastu, etnose elutsüklid, passionaaride ilmumine, mis sünnitavad etnilisi protsesse.
Miks läks Aleksander Suure esmalt Pärsiasse ja seejärel Indiasse ning Kesk-Aasiasse? Mida ta seal vajas? Leo Gumiljovi teooria kohaselt — mitte midagi! «Kõik need suured sõjad ei toimu mitte sellepärast, et nad kellelegi vajalikud oleks (ja vähemasti osalistele), vaid seetõttu, et on olemas selline asi, mida ma nimetan "passionaarseks", — see on ladina keeles "kirg"». Leo Gumiljev tõestab, et see on täiesti reaalne käitumismotiiv mitte ainult Aleksander Suurele, vaid ka Kornelius Sullale Roomas, Hernán Cortésile, kes läks Ameerikasse eluohtlikult. Ja Napoleoni, kelle eesmärgiks polnud sugugi materiaalne heaolu, vaid piiramatu võim maailma üle. Oma teooriat nägi Leo Gumiljev «nähtuna», kui ta istus kambris: valgusvihk langes aknast betoonpõrandale. Autorile tuli mõttevälgatus, et passionaarne on energia, nagu see, mida imavad taimed. Raamatu aluseks on rahvastiku ajastu, etnose elutsüklid, passionaaride ilmumine, mis sünnitavad etnilisi protsesse.