Inimkonna ajaloos on raamatuid, mis on loodud, et mõjutada kaasaegsete ja järeltulevate põlvkondade mõtteid. Mõned neist on sajanditeks olnud moraaliorientiiriks, mõned – veresooni külmutavateks meenutusteks möödunud aegadest. Viimaste hulka kuulub raamat „Malleus Maleficārum“, kurikuulus „Nõidade vasar“. Traktaat kirjutati 1486–1487 aastatel...
inkvisiitor Heinrich Kramer'i poolt, kes pani sellesse karmisse teksti kõik oma ägeduse Innsbrucki piiskopi otsuse üle: viimane mitte ainult ei õigustanud naisi, kelle jaoks Kramer taotles surma läbi põletamise, vaid määras ka Krameri linna lahkuma. Esimeses osas süüdistab autor kätte makstes ametnikke, kes eitavad nõidus, erees, teises osas kirjeldab ta värvikalt kuritegude tüüpe, mida toime panevad „teenijad“, või õigemini öeldes, „kuradi teenijannad“, kolmandas – sõnastab oma järgijatele kohtusuurimise ja nõidade julma karistamise reeglid... Arvatakse, et Köln ülikooli dekaan inkvisiitor Jakob Sprengeril on teksti suhtes vähe seost ja ta kaasati Krameri poolt koostajana ainult eesmärgiga anda oma teos suurem autoriteet kaasajas. Raskesti öelda, mis mängis otsustavat rolli, kuid „Nõidade vasar“ oli tõepoolest määratud võtma erilist kohta sarnaste traktaatide seas ning teenima metodoloogilise abivahendina üheks kõige süngeks leheks ajaloos...
Inimkonna ajaloos on raamatuid, mis on loodud, et mõjutada kaasaegsete ja järeltulevate põlvkondade mõtteid. Mõned neist on sajanditeks olnud moraaliorientiiriks, mõned – veresooni külmutavateks meenutusteks möödunud aegadest. Viimaste hulka kuulub raamat „Malleus Maleficārum“, kurikuulus „Nõidade vasar“. Traktaat kirjutati 1486–1487 aastatel inkvisiitor Heinrich Kramer'i poolt, kes pani sellesse karmisse teksti kõik oma ägeduse Innsbrucki piiskopi otsuse üle: viimane mitte ainult ei õigustanud naisi, kelle jaoks Kramer taotles surma läbi põletamise, vaid määras ka Krameri linna lahkuma. Esimeses osas süüdistab autor kätte makstes ametnikke, kes eitavad nõidus, erees, teises osas kirjeldab ta värvikalt kuritegude tüüpe, mida toime panevad „teenijad“, või õigemini öeldes, „kuradi teenijannad“, kolmandas – sõnastab oma järgijatele kohtusuurimise ja nõidade julma karistamise reeglid... Arvatakse, et Köln ülikooli dekaan inkvisiitor Jakob Sprengeril on teksti suhtes vähe seost ja ta kaasati Krameri poolt koostajana ainult eesmärgiga anda oma teos suurem autoriteet kaasajas. Raskesti öelda, mis mängis otsustavat rolli, kuid „Nõidade vasar“ oli tõepoolest määratud võtma erilist kohta sarnaste traktaatide seas ning teenima metodoloogilise abivahendina üheks kõige süngeks leheks ajaloos...