Pikka aega enne inimese ilmumist oli Maa kaetud jääga. Lumehanged, liustikud ja meie külmikud varjavad endas ühte kõige huvitavamat H2O molekuli olekut. Jää annab ja võtab elu, seda kasutatakse paljudes valdkondades ning ilma selleta oleksid teaduse saavutused mõeldamatud. Selle raamatu...
lehekülgedel kohtate Winston Churchill'i, mammuteid, „jäärikast meest“ Ötzi ja sir John Franklini, kelle ekspeditsioonist on Dan Simmons kirjutanud romaani „Terror“. Jääajastu keskaegades, paleontoloogilised kaevamised ja relvade arendamine Teises maailmasõjas – jää on alati olnud vaikne kangelane inimkonna ajaloos. „Jää oli üks tähtsamaid sildu, mis seob meid looduse maailmaga… See mõjutas inimese arengut juba kauges minevikus, saatis põlluharijaid ja varajasi nomade… Ilma jääteta ei saaks me end toita ega haigeid ravida nagu me seda täna teeme. Teadus ei oleks arenenu sellistes suundades, nagu see praegu areneb. Ilma jääteta näeksid meie linnad, külad, mered ja ookeanid sootuks teistsugused välja ning paljusid meistriteoseid, mis kaunistavad galeriisid ja raamatukogusid, ei eksisteeriks lihtsalt” (Max Leonard).
Pikka aega enne inimese ilmumist oli Maa kaetud jääga. Lumehanged, liustikud ja meie külmikud varjavad endas ühte kõige huvitavamat H2O molekuli olekut. Jää annab ja võtab elu, seda kasutatakse paljudes valdkondades ning ilma selleta oleksid teaduse saavutused mõeldamatud. Selle raamatu lehekülgedel kohtate Winston Churchill'i, mammuteid, „jäärikast meest“ Ötzi ja sir John Franklini, kelle ekspeditsioonist on Dan Simmons kirjutanud romaani „Terror“. Jääajastu keskaegades, paleontoloogilised kaevamised ja relvade arendamine Teises maailmasõjas – jää on alati olnud vaikne kangelane inimkonna ajaloos. „Jää oli üks tähtsamaid sildu, mis seob meid looduse maailmaga… See mõjutas inimese arengut juba kauges minevikus, saatis põlluharijaid ja varajasi nomade… Ilma jääteta ei saaks me end toita ega haigeid ravida nagu me seda täna teeme. Teadus ei oleks arenenu sellistes suundades, nagu see praegu areneb. Ilma jääteta näeksid meie linnad, külad, mered ja ookeanid sootuks teistsugused välja ning paljusid meistriteoseid, mis kaunistavad galeriisid ja raamatukogusid, ei eksisteeriks lihtsalt” (Max Leonard).