Unistuste riik

Suurte saavutuste alguseks on alati olnud utoopilised mõtted, sest progress on utoopiate elluviimine. Utoopiaid pannakse kahtluse alla kolme omaduse tõttu: kasutu (see on võimatu), ohtlik (riskid on suured) ja moonutatud (muundub düstoopiaks).
 
Sama argumente kasutatakse ka minu Konseptsiooni kohta, mis käsitleb... Tingimusteta põhieest, ja Unistuste Riiki: see on kulukas, sest me ei suuda seda rahastada, riskantne, kuna inimesed lõpetavad töötamise, ja patt, kuna vähemus peab üleval hoidma enamuse.
 
Kuid see ei ole tõsi, sest esmakordselt ajaloos oleme piisavalt tehnoloogilised, et saame endale lubada nutikaid rahasid ja maksumuudatusi. Ja esmakordselt ajaloos oleme piisavalt rikkad, et meie võimuses on järgmine samm: tagada inimestele kindlustunne homse päeva osas.
 
Täna on erakordselt soodne aeg, sest eile oli veel vara - ei olnud „porgandit“ Tingimusteta põhitoetuse näol, ja homme on hilja, sest pärast robotirevolutsiooni üleliigseks jäänud rahvas tuleb ise „porgandi“ järele. Ja rahval ei ole kunagi plaani. Rahvas on hirmuäratav oma improviseerimisega. Kes ei usu, küsigu Dantonilt.