Brasiilia antropoloogi Eduardo Viveiros de Castro (sündinud 1951) esseede kogumik «Marmor ja mürtleht» viib lugeja etnograafilisse, ajaloolisse ja filosoofilisse konteksti tema projekti «kaniibalistlik», ehk indigeenne, mõte. Erinevalt de Castrult peamisest tööst — terminoloogiaga küllastunud traktaat «Kaniibalistlikud metafüüsikad», — «Marmor ja...
mürtleht» käsitleb selgelt küsimusi, millele vastusteks on indigeense mõtte kontseptsioonid. Raamatu pealkirjaga tekst on ajalooline uurimus, mis põhineb XVI–XVII sajandi katoliku kateheedrite tähelepanekutel. Püüdes pöörata Ameerika indiaane kristlusesse, võrdsustasid nad nende ettekujutusi hingest, kehast ja elust pärast surma teiste rahvaste uskumustega. De Castro analüüsib erinevate aastate antropoloogilisi materjale ja kirjeldab Uue maailma elanike mõtteviisi, sidudes selle poststrukturalismi ideedega.
Brasiilia antropoloogi Eduardo Viveiros de Castro (sündinud 1951) esseede kogumik «Marmor ja mürtleht» viib lugeja etnograafilisse, ajaloolisse ja filosoofilisse konteksti tema projekti «kaniibalistlik», ehk indigeenne, mõte. Erinevalt de Castrult peamisest tööst — terminoloogiaga küllastunud traktaat «Kaniibalistlikud metafüüsikad», — «Marmor ja mürtleht» käsitleb selgelt küsimusi, millele vastusteks on indigeense mõtte kontseptsioonid. Raamatu pealkirjaga tekst on ajalooline uurimus, mis põhineb XVI–XVII sajandi katoliku kateheedrite tähelepanekutel. Püüdes pöörata Ameerika indiaane kristlusesse, võrdsustasid nad nende ettekujutusi hingest, kehast ja elust pärast surma teiste rahvaste uskumustega. De Castro analüüsib erinevate aastate antropoloogilisi materjale ja kirjeldab Uue maailma elanike mõtteviisi, sidudes selle poststrukturalismi ideedega.