Novembris 1924. aastal tutvub Berliinis filosoof ja teoloog Walter Benjamin ateistist poeedi Bertolt Brechti kanssa. Hoolimata „liimimatust“ vestlusest esimesel kohtumisel, muutub nende suhtlemine paar aastat hiljem tihedamaks ja areneb sügavale sõprusele. Lakkamatute dialoogide käigus laenavad ja autoriseerivad nad üksteise ideid:...
Brechti epilise teatri tegevuse katkestamise printsiibile leiab Benjamin oma piltide mõtlemise teoorias (Denkbilder) analoogia.
Hanna Arendti arvates kohtusid Brecht ja Benjamin „suurim elav saksa poeet oma aja kõige olulisema kriitikuga“. Käesolevas väljaandes on kogutud Benjaminile kuuluvad teosed, mis arendavad Brechti ideid teatrist ja kunstist, tekstid, mis kommenteerivad tema poeetilisi teoseid, samuti arvustus „Kolme pennise romaanile“ ja mälestused vestlustest „Bertiga“. Vestluses Theodor Adornoga, juba pärast sõbra traagilist surma, tunnustas Brecht, et peab Benjaminit „oma parimaks kriitikuks“.
Novembris 1924. aastal tutvub Berliinis filosoof ja teoloog Walter Benjamin ateistist poeedi Bertolt Brechti kanssa. Hoolimata „liimimatust“ vestlusest esimesel kohtumisel, muutub nende suhtlemine paar aastat hiljem tihedamaks ja areneb sügavale sõprusele. Lakkamatute dialoogide käigus laenavad ja autoriseerivad nad üksteise ideid: Brechti epilise teatri tegevuse katkestamise printsiibile leiab Benjamin oma piltide mõtlemise teoorias (Denkbilder) analoogia.
Hanna Arendti arvates kohtusid Brecht ja Benjamin „suurim elav saksa poeet oma aja kõige olulisema kriitikuga“. Käesolevas väljaandes on kogutud Benjaminile kuuluvad teosed, mis arendavad Brechti ideid teatrist ja kunstist, tekstid, mis kommenteerivad tema poeetilisi teoseid, samuti arvustus „Kolme pennise romaanile“ ja mälestused vestlustest „Bertiga“. Vestluses Theodor Adornoga, juba pärast sõbra traagilist surma, tunnustas Brecht, et peab Benjaminit „oma parimaks kriitikuks“.