Averroes Jõhkrus

Eeskujulik esindaja araabia tsivilisatsiooni kuldajast, Abu-l-Walid Muhammad ibn Ahmad Ibn Rushd (1126–1198), tuntud ladinakeelse nime Averroes all, avas Lääne jaoks hilisantiikse tõlgenduse Aristotelese ideedest, olles autor tema teoste kommentaaridele. Averroes oli vahepealne links antiikfilosoofia ja kristliku filosoofia vahel ning samas ka hirmu allikas skolastikutele: tema tõlgendus Aristotelese individuaalsest mõistusest tundus Albert Suurele, Thomas Aquinole ja nende järeltulijatele liiga julge. Prantsuse filosoof Jean-Baptiste Brené (sünd. 1972) püüab saada selgust Averroes’ tekitatud õuduse põhjustest tema lääne lugejate seas. Averroes ilmub ühe esimesena kristliku metafüüsika kriitikuna, kängitades selle alusstruktuure juba mitu sajandit enne, kui see sattus Nietzsche ja psühhoanalüüsi tule alla. Tuginedes Freidile, näeb Brené averroismis välja tõrjutud lääne mõtte esiema, „sisemist piiriala“, mis naaseb sellega hirmuäratavas kuues, nagu peegel, mis näitab selle enda tagakülge.