Traagilised tõlked Boris Pasternaki poolt

William Shakespeare (1564–1616), üks maailma suurimaid luuletajaid ja dramaturgi, sündis kindlameelse nahkseppade peres Stratfordi ääres, väikeses linnakeses Inglismaa põhjaosas. Arvatakse, et lapsepõlves käis ta Stratfordi gümnaasiumis, kus õppis lugemist, kirjutamist ja ladina keelt. 1582. aastal abiellus kaheksateistkümneaastane William Anne Hathaway‘ga,... kellega tal sündis kaks tütart ja poeg. Andmed Shakespearea elu kohta paar aastat pärast tema nooremate laste sündi puuduvad – seda perioodi nimetavad teadlased „kaotatud aastateks“. Siiski esines Shakespeare juba 1590ndatel Londoni publikule näitleja ja dramaturgina. Tema loominguline tegevus oli tihedalt seotud teatritrupiga „Isanda kammermeestele“. Troups olid sel ajal tuntud näitlejad ning tema patrooniks oli lord-kammerger Henry Cary, kelle auks trompatoo nimi saadi. Näitlejad esinesid väga erinevatele publikutele, ja Shakespeare'i näidendid, sensuaalsed, originaalsed ja värvikad, meeldisid kõigile ilma erandita. Just sel perioodil loodi paljusid armastatud ja ka tänapäeval austatud Shakespeare'i teoseid, sealhulgas „Romeo ja Julia“ ja „Hamlet“. Aja jooksul saavutas trupi tuntus selliseid mõõtmeid, et tema kaitseks võttis endale isiklikult kuningas James I. Sellest ajast alates hakkas truppi nimetama „Isanda teenijad“. Kokku kirjutas Shakespeare teatri lavastuste jaoks umbes kolmkümmend seitse näidendit. Suur osa neist ei trükitud autori eluajal või avaldati moonutatult. Pärast Shakespearea surma võisid tema näidendite tekstid unustada, kuid pääsesid sellest saatust tänu Esimesele foliole. Selle kogumiku koostasid Shakespeare'i sõbrad ja kolleegid, kes püüdsid avaldada kõigi tema draama teoste tekstid nende algsel kujul. Tänu nende pingutustele jätkavad legendaarsed dramaturgi tragöödiad, komöödiad ja kroonika sajandeid hiljem inimeste südameid vallutamist.

Käesolev väljaanne tutvustab lugejatele seitsme suurepärase tragöödiaga: „Romeo ja Julia“, „Hamlet“, „Othello“, „Kuningas Lear“, „Macbeth“, „Antonius ja Kleopatra“ ja „Heinrich IV“. Teoste tõlke vene keelde tegi tuntud vene luuletaja ja kirjanik Boris Leonidovitš Pasternak (1890–1960). Shakespeare'i tragöödiate õhustiku õrnat ilu, kangelaste mitmekesisust ja ammu möödas olnud aegade konteksti kujutasid silmapaistvad kunstnikud, kes tegutsesid 19. ja 20. sajandi vahetusel: itaallane Ludovico Marchetti (1853–1909) ning britid Harold Copping (1863–1932), John Gilbert (1817–1897) ning John Moir Smith (1839–1912).