Piibel. Täielik Sinodiline tõlge Gustave Doré illustratsioonidega

Piibel on mitte ainult kristluse alus, vaid ka tähtsaim osa kogu maailmakultuurist. Selle Vana Testament kirjutati iidse heebrea keeles. Need tekstid, mis loodi ajavahemikus XV – I eKr, säilitasid hoolikalt ja kopeerimise käigus ning X sajandiks eKr, tänu juudi teadlaste – masoretide – pingutustele, kes töötasid Pühade Kirjade iidsete käsikirjadega, said nad lõpuks ühe kindla vormi. Vana Testament, mis tõlgiti III – I sajandi eKr Aleksandrias iidse kreeka keelde, hakkas nimetama Septuagintiks, mis tähendab „seitsmekümne vanuri tõlge“. Uue Testamendi Piibel on samuti kirjutatud iidse kreeka keeles. IV sajandi lõpuks pKr ilmus Vulgata – Piibli tõlge ladina keelde, ja just see „ladina Piibel“ trükiti esmakordselt 1450. aastal Johann Gutenberg'i poolt.
IX sajandil tõlgivad Kirill ja Metodio Piibli vanaslaavi keelde. Raamatutrüki ilmumisega Venemaal hakati Piiblit välja andma just kiriku slaavi keeles; need tekstid leidsid kasutust nii kirikus kui ka kodustes oludes. 1751. aastal keisrinna Elizabeti korralduse järgi võrreldi neid Septuagintaga, kuid selleks ajaks ei mõistnud kirikuslaavi keelt juba kaugel kõik venelased, seetõttu Aleksander I korralduse tõttu hakati Piiblit välja andma vene keeles. Tõlge tehti Sinodi – kõrgeima riikliku kirikliku juhtimisse organi – kaudu, seetõttu hakkas see kandma sinodilise nime. 39 kanonilise Vana Testamendi raamatu tõlge tehti heebrea keelest (masoretlik tekst); kümme mittekanonilist raamatut tõlgiti kreeka keelest ja üks – ladina Vulgatast. Uue Testamendi tõlge tehti kreeka originaalist.

Antud väljaandes avaldatakse esmakordselt Venemaal 230 originaalset Gustave Doré joonist. Andekas Prantsuse kunstnik töötas nende kallal kaks aastat, kui valmistati ette Piibli väljaandmist, mille tõlkis saksa keelde kirjanik ja rabbi Ludvig Philippson. Piibel koos Doré illustraatiatega avaldati esmakordselt 1866. aastal, ning seal olid trükitud graveeringud, mis tehti meistri joonistustelt. See väljaanne sai nii populaarseks, et 1867. aastal avaldati Gustave Doré originaaljoonised eraldi kolme köitena. Just need, mitte nendest tehtud graveeringud, on kopeeritud käesolevas väljaandes