Loogilised uurimised. Köide 1. Eeliseid puhtale loogikale

"Loogilised uurimised" (1900-1901) Edmund Husserli poolt on fenomenoloogilise liikumise alguspunkt. Selle teose esimene köide "Eeliseid puhtale loogikale" on pühendatud kriitikale valitsevate suundumuste suhtes teaduslikus tunnetuses XIX-XX sajandi vahetusel. Husserl nimetab oma aja filosoofia peamiseks haiguseks psühhologismi - kaasaegsete psühholoogiliste õigustuste projektid loogiko-matemaatilise ja filosoofilise teadmise jaoks. Tunnustatud loogiliste õpetuste näitel XIX sajandi teisel poolel tõestab ta, et psühholoogiline ja üldiselt empiiriline teaduse õigustus jätab tähelepanuta kvalitatiivse erinevuse empiirilise ja ideaalse tunnetuse vahel, ignoreerib loogiko-matemaatiliste seaduste erilist staatust ja viib relativismi teadusteoorias. Esimese köite lõpus sõnastab Husserl oma "Teaduse õpetuse" programmi - uue teaduse teaduse kohta, mis on suunatud teadusliku tunnetuse apogeaalsete tingimuste uurimisele. Husserli psühhologismi kriitika algatas laia arutelu, milles osales enamik juhtivaid filosoofe XX sajandi alguses.
Humanitaarvaldkonna üliõpilastele ja õppejõududele ning kõigile, kes on huvitatud kaasaegsest filosoofiast.