"...Salvesta minu kurb lugu…": Leningradi päevik Lena Mukhina

Leningradi koolitüdruk Lena Mukhina hakkas päevikut pidama 1941. aasta mail, teadmata, et varsti muutuvad selle väikese vihiku sissekanded noorpõlve armastuse kroonikast ühe järgneva ajaloo kõige kohutavama katastroofi kroonikaks ja et sellest saab osa dramaatilisest kollektiivsest tekstist nimega „blokaadipäevikud“. Mis aitab leevendada piinavat nälgimist olukordades, kus kokku kukuvad üldtunnustatud moraalitüübid? Mis võib päästa vaimsest allakäigust, kui elu nimel võitlemine võtab ära „inimliku näo“, ning nälg ja surmahirm muudavad inimese loomaks? Üks pääsemise vahenditest osutus tähtede järjekorraks. Katse mõista sündmusi sõna kaudu, mõista ennast. Ja veel: intuitiivne teadmine, et tuleb säilitada oma lugu, oma kogemus – teiste jaoks. Täna, kui järjest rohkem blokaadipäevikuid dešifreeritakse ja avaldatakse, mõistame, kui suur on nende dokumentaalsete tõendite püsiv väärtus tragöödia ajastu kohta. Nagu Anna Franki päevik, võib ka Lena Mukhina päevikut õigustatult liigitada 20. sajandi kõige dramaatilisemate ja liigutavamate teoste hulka.