Venekeelse naise päevik

1904. aastal avaldati ajakirjas «Ülemaailmne saadik» päevik Elistav Djakonovast - Vene tudengist Sorbonas. Avaldamiseks esitatud autori venna Aleksандр Djakonovi poolt, «Venekeelse naise päevik» köitis lugemise publiku tähelepanu. «Djakonova on tõele truud ja reaalne viimase detailini», - kirjutas Vasili Rozaov, kes hindas kõrgelt seda siirast dokumentaalset teksti.
Ja kuigi praktiliselt keegi esimesest avaldamise ajast polnud teadlik autori «Päeviku» elust, said peagi avalikkuse omandiks detailid tema tragilisest surmast, salapärased ja hirmutavad.
Elistav Djakonova (1874–1902), nagu tol ajal paljud progressiivsete vaadetega tüdrukud, lõpetas Peterburis Kõrged Naisekursused, seejärel õppis Sorbonas, tegi esimesi samme kirjandusmaastikul, juhtis sõltumatut elu ja reisis Euroopas, ilma saatjateta. 1902. aastal, olles üksinda matkamas Tirolis, tragöödiliselt hukkus Elistav selgitamata asjaoludel. Tema teekonnakohvris leiti käsikiri «Venekeelse naise päevik», mis, kuigi ei paljastanud tema surma saladust, sai tõeliseks avastuseks 20. sajandi alguse lugejatele.