Müra ja raev

1949. aastal anti Ameerika kirjanik William Faulknerile (1897–1962) Nobel'i kirjanduspreemia. Sel ajal oli tema lemmikloom - kakskümmend aastat varem avaldatud romaan „Müra ja raev“ (1929) - saavutanud kaasaegse klassika maine; kuid kuni tänaseni üllatab see lugejaid autori kavatsuste sügavuse ja kunstilise vormi peenusega.
See müüt tähenduse otsimisest mõttetus maailmas viib lugeja inimhinge kaosesse, mis on peaaegu käegakatsutav romaani lehekülgedelt. Aja prisma, häguste mälestuste ja kadunud illusioonide kaudu avatakse Compstoni pere tragöödia - Ameerika Lõuna kaduvat aristokraatiat. Iga nelja osa teos esitab ainulaadse ülevaate ühe kangelase maailmast, kus minevik ja olevik põimuvad inimlikest kogemustest koosnevas keerulises mosaiigis, alati suunates lugejat Shakespeare'i Macbethi mõtisklustesse, kellele romaan oma pealkirja võlgneb: „Elu... - hullumehe lugu, täis raevu ja müra, ilma tähenduseta“.
Avaldatakse Osia Soroki säravas tõlkes.