Müra ja raev

1949. aastal anti Ameerika kirjanikule William Faulknerile (1897–1962) Nobel'i kirjandusauhinnaga. Sel ajal oli tema lemmikloom – kakskümmend aastat varem avaldatud romaan „Müra ja raev“ (1929) – saavutanud kaasaegse klassika reputatsiooni; kuid isegi tänapäeval üllatab see lugejaid autori kavatsuse sügavuse ja... kunstilise vormi peenetundelisusega.
See muinasjutt mõtte otsimisest tähenduseta maailmas viib lugeja inimhinge kaosesse, mis peaaegu tajutavalt kandub romaani lehtedelt. Aja, häguste mälestuste ja kaotatud illusioonide prismast paljastub Compsonite perekonna tragöödia – Ameerika Lõuna kaduma kaduva aristokraatia järeltulijad. Iga neljast teose osast esindab ainulaadset vaadet ühe kangelase maailma, kus põimuvad minevik ja olevik, kogunedes keeruliseks mosaiigiks inimlikest tunnete ja pöördumatult suunates lugejat Shakespeare'i Macbethi mõtete suunas, kellele romaan oma pealkirja tänu võlgneb: „Elu... – hullumehe jutt, täis raevu ja müra, ilma mõtteta.“
Ilmub Ossi Soroki suurepärases tõlkes.