Ideaalid ja tegelikkus venekeelses kirjanduses

Kreiv Pjotr Alexejevitš Kropotkin ei olnud mitte ainult silmapaistev revolutsionäär, ideoloog ja anarho-kommunismi teoreetik, vaid ka kuulus teadlane, uurija, kes on kirjutanud mitmeid tõsiseid teadustöid geograafias, geoloogias ja kirjanduses. Ta tegeles hariduslikku tegevust ja püüdis lääneliku inimese rikastada vene kultuuri... varadega. Tema loengud vene kirjanduse ajaloost, mis toimusid Ameerika Ühendriikides 20. sajandi alguses, said populaarseks. Inglise keeles üles tähendatud ja autori poolt lühidalt toimetatud loengud tõlgiti hiljem vene keelde ja ilmusid esmakordselt Venemaal 1907. aastal. Sellest ajast peale on neid korduvalt uuesti välja antud, mitmed Kropotkini hinnangud ja kontseptsioonid on saanud aluseks Nõukogude kirjandusteadusele, kreivile oleme tänu mõnedele hästi tuntud alalistele väljenditele ja määratlustele, mida leidub Nõukogude kirjanduse õpikutes. Selle kursuse peamiseks omaduseks võib nimetada selle äärmist poliitilist kallutatust. Idee on peamine mõõdupuu kõigile ja mõjutab iga hinnangut, autor ja teos kaalutakse kasulikkuse või kahjuga revolutsioonilise võitluse ja parema maailma loomise eesmärgil. Hoolimata neist omadustest esindab loengute kogum monumentaalset katset Vene kultuuri kogu ajaloo sistematiseerimiseks ning pakub süsteemse kontseptsiooni ja skeemi selle uurimiseks. Kõikide puuduste korral on Kropotkini vaated huvitavad ja paljuski originaalsed, hinnangud eriskummalised ja sagedasti täpsed, ning teoreetilised seisukohad esindavad mitte ainult ideelist, vaid ka teaduslikku väärtust.