Ideaalid ja tegelikkus Venemaa kirjanduses

Prints Pjotr Aleksejevitš Kropotkin ei olnud mitte ainult silmapaistev revolutsionäär, ideoloog ja anarhismi-teoreetika, vaid ka tuntud teadlane, uurija, kes on kirjutanud mitmeid tõsiseid teadustöid geograafia, geoloogia ja kirjanduse alal. Ta tegi valgustustööd ja püüdis läänelikke inimesi tutvustada Vene kultuuri rikkustega.... Tema süüdistuste kursus Venemaa kirjanduse ajaloost, mida loeti Ameerikas 20. sajandi alguses, osutus populaarseks. Ingliskeelsena salvestatud ning autori poolt kiiresti toimetatud loengud tõlgiti seejärel vene keelde ja avaldati esmakordselt Venemaal 1907. aastal. Sellest ajast alates on neid korduvalt välja antud, mitmed Kropotkini hinnangud ja kontseptsioonid on saanud Nõukogude kirjandusteaduse aluseks, ja printsile võime tänada mõningaid hästi tuntud, Nõukogude kirjanduse õpikutes levinud püsivaid väljendeid ja määratlusi. Selle kursuse peamine omadus on äärmuslik poliitiline kallutatus. Idee on kõikide asjade peamine mõõt ja mõjutab igasuguseid hinnanguid, autor ja teos kaalutakse kasu või kahju alusel „revolutsioonilise võitluse ja parema maailma loomise” jaoks. Vaatamata nendele iseärasustele esindab loengute kursus monumentaalset katset Vene kultuuri kogu ajaloo süsteematiseerimiseks ja pakub järjekindlat kontseptsiooni ja skeemi selle uurimiseks. Kõikide puuduste juures on Kropotkini vaated huvitavad ja paljuski originaalsed, hinnangud on omalaadsed ja sageli täpsed, ning teoreetilised seisukohad esindavad mitte ainult ideoloogilist, vaid ka teaduslikku väärtust.