Dante Alighieri ja saatuse teater

Lugeja tajub klassikalisi tekste alati kui iseenesestmõistetavaid, justkui see vorm, milles nad on tekkinud, oleks ainsalt võimalik. Pakun lugejale huvitava küsimuse - miks kirjutati Dante «Jumalik koomöödia»? Miks omandas see just sellise vormi? Millisele žanrile kuulub see tekst? Et läheneda vastustele, pöördume antiikse Vahemere ja keskaja Iraani mõttetraditsiooni poole, avame endale uue žanri filosoofilise teksti - «reis iseendasse» - astume Dante siseteatrisse, vaatleme tema lavakujundust, hindame selle eriskummalise monodraama näitlejate mängu. Kuid sellest ei piisa. Et esitada oletus «Jumalik koomöödia» tekkimise põhjusest, peame vaatama kõiki Dante tekste kui süsteemi, kui ühtset teksti ja mõistma selle seost Firenze luuletaja elu strateegiaga. Alles siis, teekonna lõpus, kerkib meie ette arusaamise vari nendest mõtetest, jõududest ja asjaoludest, mis suudavad inimeses tekitada «sunditud geniaalsuse».