Taimeolemine. Taimeelusfilosoofia

Filosoofia äärealadel elavad inimeelest ja loomadest sõltumatud olendid, nende seas taimed. Ja kui tänapäeva filosoofid tavaliselt hoiduvad ontoloogiliste ja eetiliste küsimuste tõstatamisest, mis on seotud taimeeluga, siis Michael Marder toob selle elu esiplaanile, dekonstrueerides oma raamatu lehekülgedel metafüüsikat. Autor toob... esile eksistentsiaalsed eripärad taimede käitumises ja taimepärandi inimkonna mõtlemises – inimese jäljed taimes ja taime jäljed inimeses, – et kaitsta taimestiku võimet vastu seista totaliseerimise loogikale ja väljuda kitsastest instrumentaalse mõtlemi raame. Rekonstrueerides taimede elu „pärast metafüüsikat“, tõstab Marder esile nende ainulaadset ajalisust, vabadust ja materiaalselt-praktilist teadmist ehk tarkust. Tema arusaama kohaselt on „taimeolemine“ mitte-kognitiivne, mitte-ideeline ja mitte-küps mõtlemisviis, mis on iseloomulik taimedele, samuti protsess, kus inimkonna mõte naaseb oma juurte juurde ja sarnaneb selle mõttega taimedele.