Djalal Ale-Ahmadi (1923–1969) vaidluslik essee on saanud maailmas tuntuks ja tõlgitud paljudele keeltele. Selles käsitletakse Iraani siseprobleeme läänega ebavõrdsete suhete prisma kaudu. Termin «garbzadegi» – tõlgituna pärsia keelest kui «lääne poolt alistumine» – on Ale-Ahmadi laenanud Iraani mõtlejalt Ahmad Fardidilt...
ning andnud sellele tähenduse, mis on saanud peamiseks – Iraani tehnoloogiline, kultuuriline ja ideoloogiline sõltuvus lääne riikidest. Seda esseed tõlgendatakse ekslikult kui islamistlikku teksti, kuid «Garbzadegi» kritiseerib kolonialismi, kuid mitte progressi endana. Meie päevadel, mil globalismi ja antiglobalismi ideoloogiate vastasseis ei kaota oma aktuaalsust, ja küsimused postkoloniaalse rahvusliku identiteedi otsimisest jäävad tundlikuks, on Ale-Ahmadi töö huvitav laiale lugejaskonnale.
Djalal Ale-Ahmadi (1923–1969) vaidluslik essee on saanud maailmas tuntuks ja tõlgitud paljudele keeltele. Selles käsitletakse Iraani siseprobleeme läänega ebavõrdsete suhete prisma kaudu. Termin «garbzadegi» – tõlgituna pärsia keelest kui «lääne poolt alistumine» – on Ale-Ahmadi laenanud Iraani mõtlejalt Ahmad Fardidilt ning andnud sellele tähenduse, mis on saanud peamiseks – Iraani tehnoloogiline, kultuuriline ja ideoloogiline sõltuvus lääne riikidest. Seda esseed tõlgendatakse ekslikult kui islamistlikku teksti, kuid «Garbzadegi» kritiseerib kolonialismi, kuid mitte progressi endana. Meie päevadel, mil globalismi ja antiglobalismi ideoloogiate vastasseis ei kaota oma aktuaalsust, ja küsimused postkoloniaalse rahvusliku identiteedi otsimisest jäävad tundlikuks, on Ale-Ahmadi töö huvitav laiale lugejaskonnale.