Meelelahutuse metateooria. Lääne kire ajaloo dekonstrueerimine

Kõrge kunsti ja meelelahutuse vahel on pikka aega olnud ületamatu sein. Kire vaim on suunatud teise maailma. Ülev on tema tee. Tema karmi pilgu ees on rõõm, naer ja meelelahutuslik lihtsus nagu pühade asjade jalge alla tallamine. Kuid kas võime täna kindlalt väita, et müür on endiselt vankumatu ja asub täpselt seal, kus meie esivanemad selle ehitasid? Kas me ei peaks idamaade satorimeistrite eeskujul vabastama kunsti ja meelelahutust religioossest metafüüsikast, mille kirevaim on neisse sisendanud? Kas me ei peaks püüdma kunsti mõista mitte kannatusena, vaid naeruna, et see lõplikult vabastada eelmiste ajastute moraalist? Oma uues essees käsitleb Byung-Chol Han kaasaegse kunsti ja meelelahutuse dekonstrueerimist, analüüsides selliseid nähtusi nagu naer, rõõm ja meelelahutus, mis on muutunud 21. sajandil hädavajalikuks.