Rahvusliku PR-i iseärasused. PR-õige ajalugu Venemaast Rjurikust Peetrini

Iga teie samm, veelgi enam iga teie ost (kuna iga PR- inimese lõppeesmärk on alati teile midagi müüa, olgu see siis šokolaad või kandidaat parlamendisse) on keerulise suhtlemise tulemus teie enda tunnete, emotsioonide ja uskumuste ning teiste, teile peale surutud tunnete vahel. Probleem on selles, et tavaline inimene ei suuda kunagi aru saada, kus on tema „enda“ mõtted ja kus on need, mida talle salaja „müüdud“ on. Täpsemalt, „PR-itud“. Iga võimu otsene huvi on sundida teid, kui valijat ja maksude maksjat, käituma nii, nagu see võim soovib. Oluline on ka see, et te arvaksite siiralt, et teie käitumine ei ole mitte midagi pealesurutud teile autoriteetse korporatsiooni poolt, vaid teie enda vaba valik… Aga mis sellega on seotud Vene ajalugu? Avalike kommunikatsioonide juhtimise kunst on alati eksisteerinud, ja ajalugu annab selle kohta suurepäraseid näiteid – alates Vladimir Monomahhi kuni Joosep Stalini. Intuitiivsed PR-geeniused - riigimehed, esimesed professionaalid - PR-lepingulised (nad ilmusid juba XII sajandil), klassikalised valimiskampaaniad keskaegadel koos täisvarustuses kaasaegsete poliitiliste tehnoloogiatega, originaalne looming - seda kõike on meie ajaloos piisavalt olnud. Venemaa IX-XVII sajand on suurte valitsejate, suurte sõdalaste ja suurte PR-i tegijate ajastu. See ei ole raamat selle kohta, „kuidas kõik tegelikult oli“. See on raamat sellest, kuidas ajaloos fakte kasutati ja esitati. See on PR-õige ajalugu Venemaast.