CRISPRi revolutsioon ja uus ajastu geneetilises muutmises

Kevin Davis, ajakirja Nature Genetics asutav toimetaja, on pühendanud oma raamatu geneetilise muutmise tehnoloogia ajaloo kirjeldamisele, millele on antud kõlav nimi CRISPR. 2012. aastal lõid biokeemik Jennifer Doudna ja mikrobioloog Emmanuelle Charpentier selle meetodi, mille eest nad said hiljem Nobeli auhinna. Teised teadlased on täiustanud protseduuri, mis võimaldab nüüd kiiresti ja lihtsalt muuta DNA järjestusi. Need teaduslikud avastused on kaasa toonud patendiõiguslikud sõjad, mis kestavad siiani.
CRISPR võib luua haigustele ja kahjuritele vastupidavaid põllumajanduskultuuride sorte ja koduloomade rasse. Inimestel on tekkimas võimalus vabastada end ravimatuist haigustest. Teadlased suudavad juba embrüo staadiumis muuta paljusid inimese jooni – näiteks kasvu või vaimseid võimeid. Kuid kõik see toob endaga kaasa moraali- ja eetilisi probleeme, mida hinnatakse ja lahendatakse erinevates riikides erinevalt.