CRISPR-revolutsioon ja uus ajastu genoomi muutmisel

Kevin Davis, ajakirja Nature Genetics asutustoimetaja, pühendas oma raamatu genoomiredigeerimise tehnoloogia ajaloole, mis sai särava nime CRISPR. 2012. aastal töötasid kokku biokeemik Jennifer Doudna ja mikrobioloog Emmanuelle Charpentier välja selle meetodi, mille tõttu anti neile hiljem Nobeli auhind. Teised teadlased... on täiustanud protseduuri, mis võimaldab nüüd kiiresti ja lihtsalt muuta DNA järjestusi. Need teaduslikud avastused on põhjustanud juriidilisi sõdu patentide üle, mis kestavad siiani.
CRISPR võib luua haigustele ja kahjuritele vastupidavaid põllukultuuri sorte ja koduloomade tõugusid. Inimestel tekib võimalus vabaneda loodusteaduskonna ravimatutest haigustest. Teadlased on juba embrüo staadiumis võimelised muutma paljusid inimese omadusi — näiteks tema pikkust või vaimseid võimeid. Kuid kõik see on seotud eetiliste probleemidega, mida erinevates riikides hinnatakse ja lahendatakse erinevalt.