Segikuti 961 tundi Beirutis (ja nendega kaasnenud 321 rooga)
2018. aasta kevadel tuli Beirutisse prantsuse-jaapani luuletaja ja esseist Ryoko Sekiguchi (s. 1970) eesmärgiga kirjutada raamat linnast, mis oli üle elanud laastava sõja, aimamata veel, et sügisel 2019. aasta Liibanoni haarab uus tänavameeleavalduste laine. Tema “kulinaarne kroonika” on lüüriline reisikiri,...
mis koosneb paljudest mikropeatükkidest, kajastades mitmeti Beiruti roogasid ja maitseid. Sekiguchi maalib linna gastronoomilist maastikku, meenutades oma sellel teekonnal tehtud kohtumisi ja avastusi, Liibanoni lugusid sõjast, nostalgiast ja revolutsioonist. Autor räägib köögist ja toidust kui inimestevaheliste sildade loomise vahendist. Koos Liibanoni roogade aroomidega on kogu teksti läbi imbunud aimdus lähenevast katastroofist, mis peagi Beirutit tabab.
2018. aasta kevadel tuli Beirutisse prantsuse-jaapani luuletaja ja esseist Ryoko Sekiguchi (s. 1970) eesmärgiga kirjutada raamat linnast, mis oli üle elanud laastava sõja, aimamata veel, et sügisel 2019. aasta Liibanoni haarab uus tänavameeleavalduste laine. Tema “kulinaarne kroonika” on lüüriline reisikiri, mis koosneb paljudest mikropeatükkidest, kajastades mitmeti Beiruti roogasid ja maitseid. Sekiguchi maalib linna gastronoomilist maastikku, meenutades oma sellel teekonnal tehtud kohtumisi ja avastusi, Liibanoni lugusid sõjast, nostalgiast ja revolutsioonist. Autor räägib köögist ja toidust kui inimestevaheliste sildade loomise vahendist. Koos Liibanoni roogade aroomidega on kogu teksti läbi imbunud aimdus lähenevast katastroofist, mis peagi Beirutit tabab.