Printsi laulud

Teos "Printsi laulud, kes valdab võtmeid" on kirjutatud 1960. aastate teisel poolel ja peegeldab toona aset leidnud Tarsise otsingute ringi: absurdi teater, püüd lühikeste aforistlike väljendite poole, mitmekihiline metafoorika ja piibellik sümboolika. Romaanide süžeed on suuresti kasvanud biograafilistest sündmustest, nagu tutvus abikaasa Sergei Sigoviga (1947–2014), luuletaja, kunstniku ja tulevase loomingulise partneriga, ülikoolis õppimine või poliitilised sündmused Nõukogude Liidus tol ajal. Kuid kogu Tarsise konteksti varjab hoolikalt mitmete kontaminatsioonide, asenduste ja substitutsioonide abil. Näiteks on esimeses romaanis "Šotlasest kohtuprotsess" raske eristada Sinjavski ja Danieli juhtumi süžeed, millele Tarsis tähelepanelikult jälgis, ja "šotlase" kujutises – Sergei Sigovi. Teine romaan, "Minu kurbuse prints", jätkab stiililiselt ja temaatiliselt "Šotlase" teemat, samas kui veidi hilisemad "Duell" ja "Iidol" näitavad muutust suhetes Sigoviga ja uut, paljuski inversiivset arusaama naise subjektiviteedist.