Peidetud. Loo 13 lapsest, kes kasvasid vanemate vangistuses

Kaks õde ahelates. Kolmteist last vangistuses. Ja vanemad, keda kõik pidasid normaalseks... Üks Ameerika kõige kõmulisemaid koduvägivalla juhtumeid.

14. jaanuaril 2018 pääseb seitsmeteistkümne aastane Jordan Turpin läbi akna Californias Perrises ja helistab 911. Väriseva häälega teatab ta, et tema ja tema õed-vennad on vanemate vangistuses. Peres on kolmteist last, ja kaks tema õde on ahelatega voodisse kinni seotud. Kui dispetšer palub aadressi öelda, takerdub tüdruk: «Ma pole kunagi varem välja läinud».

Saabunud politseinikud olid šokeeritud nähtust: kurnatud lapsed vanuses kahest kuni kahekümne ühe aastani, kellest paljud nägid välja palju nooremad kui nad olid, räpane maja, tugev lõhn ja maailm, mis oli aastakümneid peidetud võõraste silmade eest. Tavalise suure perena uste taga eksisteeris reaalsus, kus lapsed elasid isolatsioonis, hirmus ja täielikus alluvuses.

John Glatt — üks tuntumaid dokumentaalsete kriminaalromaanide autoreid — taastab samm-sammult Turpini pere loo: vanemate minevikust kuni selle öö sündmusteni, mil üks telefonikõne muutis kõike. Kuid see ei ole ainult kuriteo lugu. See on loo kolmteist last, kes, vaatamata aastatepikkusele vägivallale ja isolatsioonile, leidsid endas jõu ellu jääda ja alustada uut elu.