«Hea inimene» — psühholoogiline põnevik naise raevust, enesekeeldumisest ja katsetest end taas kokku panna pärast alandust. Loo keskmes on noor naine, kelle elu on juba ammu vales suunas liikunud: armastamata töö, alkoholiprobleemid, valus sõltuvus teiste heakskiidust ja suhted, kus lootus kergesti muutub obsessiivseks. Kirsten Kingi plaanide kohaselt ei ole see ainult detektiiviintrigeerimine, vaid kaasaegne proosa sellest, kuidas soov olla «parim versioon endast» võib muutuda hävitavaks. Raamat põhineb sarkasmil, mustal huumoril ja murelikul tundel, et üks hooletu samm võib kiiresti muuta tuttavat reaalsust.
Lillian on veendunud, et teab õnne valemit: tuleb veel veidi oodata, kohaneda, end parandada ja lõpuks ära teenida armastus mehe vastu, kelle ta on valinud. Kui kõik kokku variseb, viib ta koos sõbranna kanssa läbi naljakat needusrituaali — nagu purjus väljaminek, mitte rohkem. Hommikul leitakse Henry surnuna ja peategelane satub uurimise keskmesse. Nüüd peab ta tegelema mitte ainult politsei kahtlustega, vaid ka oma eluga, kus on juba ammu kogunenud viha, häbi, sõltuvus ja harjumus taluda seda, mida on ammu olnud aeg oma nimega nimetada.
- Lillian — peategelane, peaaegu kolm kümnendit vana naine, kes on kinni jäänud väsimusest enda üle ja kinnisideest meeldida. Tema teod on dikteeritud kartusest jääda üksi ja harjumusest otsida väärtust teiste valikutes.
- Henry — mees, kelle nimel ta püüab end muuta. Tema roll loos on oluline mitte ainult armastusobjektina, vaid ka osana valusast stsenaariumist, kus ootused ja reaalsus ei ühti.
- Ainus sõber Lillian — inimene, kelle kõrval algab saatuslik rituaal. Selle seose kaudu siseneb jutustusse teema naiste solidaarsusest ja vastastikusest mõjust.
Romaan sobib neile, kes otsivad psühholoogilist põnevikku iroonilise, detektiivse joonte ja modernse peategelasega ilma kaunistusteta. Toonilt ja teema poolest enesehävitavatest suhetest võrreldakse seda «Kadunud»ga, samas kui sarkasmi, valu ja naise vaate kombinatsiooniga — sari «Kraam» ja «Miks naised tapavad». Siin on olulised mitte ainult kahtlustused mõrvas ja surve uurimisele, vaid ka teemad toksilistest suhetest, häbist, sõltuvusest, naiste raevust ja katsetest pääseda teiste ootustest.
«Hea inimene» on kirjutatud psühholoogilise draamana, milles on elemente põnevikust ja mustast komöödiast, seega igapäevaelusündmused on siin koos ärevuse ja järskude pöördepunktidega. Seda teksti on juba nimetatud loo jaoks uuele põlvkonnale lugejatest ning selle ekraniseerimist valmistab ette Briti stuudio Working Title Films; produtsendiks on Daisey Edgar-Jones. Erilist ettevalmistust ei ole vaja: olulisem on valmisolek ausaks vestluseks enesehävitamisest, suhetest sõltuvusest ja sellest raevust, mida tavaliselt nõutakse varjamist.