24 tundi naise elust

Stefan Zweigi proosas avatakse inimhing hetkega — ootamatult, traagiliselt, pimestavalt. Üks juhuslik pilk, üks kohtumine, üks tegu võivad muuta saatust, rebida inimeselt harjumuspärane mask ja näidata seda, mida ta ise on aastaid varjanud. Pealkirjaga novellis, mis kuulub kogusse, meenutab viisaka inglanna päev, mis muutis tema elu igaveseks. Kohtudes kasiinos noore mängijaga, kes on vaimustunut hukatuslikust kirest, satub ta ootamatult enda jaoks meeleheite kaastunde, ohtliku kiusatuse ja moraalse vapustuse ajalukku. Kokku kakskümmend neli tundi — kuid neisse mahub terve elu: hirm, kaastunne, soov päästa teine inimene ja õudne avastus oma haavatavuse kohta.