Mahavairocana-sutra

«Mahavairocana-sutra» on üks kahest teoreetilisest tekstist esoteerilises (tantristlikus) budismis. Selle sanskriti originaal koostati tõenäoliselt Indias VII sajandi teises pooles, ja selle tõlkis hiina keelde Shubhakaraśimḥa 724. aastal. Samal ajal tõlgendas Shubhakaraśimḥa teksti suuliselt; need «loengud», mille kirjutas üles tema õpilane I-sin, matemaatik ja astronoom, on aluseks põhikommentaarile, mis on hiina keeles sutra kohta. Buddhanguhya, kelle kommentaari on samuti kasutatud tõlkes, sündis tõenäoliselt umbes 700. aastal ja elas peamiselt Varanasi piirkonnas.
Sutra keskne teema: mis on «täiuslik valgustatus» ja kuidas seda saavutada? Selline valgustatus personifitseeritakse universaalse Buddha Mahavairocana kujul; seega kuulutatakse kõigi praktiseerijate eesmärgiks saada Mahavairocanaks.
Sutra on tõlgitud hiina keelest, Buddhanguhya kommentaar on tõlgitud osaliselt, Shubhakaraśimḥa I-sika kommentaaris on ära jäetud sanskriti sõnade seletused ja üksikasjalikud rituaalide kirjeldused.