Neroni surm

Mihhail Aleksejevitš Kuzmini draamahoovus «Neroni surm» (1929) pole lugejale tõenäoliselt tuntud. Kitsastes venekeelse modernismi armastajate ringides on sellel kujunenud maine haarava, kuid salapärase väljenduse osas, kuna kujutades Nerot ja tema «topelt» - Vene kirjanikku Pavel Lukinat, kasutab Kuzmin Ezopi keelt.
See väljaanne järgib mitmeid eesmärke, peamiselt tutvustada lugejat unustatud meistriteosega. Üks «Neroni surma» tõlgendus on ette nähtud kunstnik Tatjana Svirin, teine, akadeemilise kommentaarina, - filoloog Lada Panova.
Raamat on mõeldud kõigile, keda huvitab Kuzmini looming, Vene modernism, varane nõukogude kirjandus, tõsiselt unustatud, kuid endiselt aktuaalne dramaturgia.