Inimese suguharu

Inimese suguharu (1947) - autobiograafiline jutustus, täpsemalt öeldes tõestisündinud lugu - esimene ja viimane raamat Robert Antelmest (1917-1990), Prantsuse kirjanikust, luuletajast, vastupanu osalejast, on ainulaadne tunnistus, mis kirjeldab inimeste inimsuse kaotamist laagrites ja seda elu tahet, mis võimaldab inimesel - vaatamata kõigile raskustele - säilitada oma kuuluvust inimkonda.

Esialgu peaaegu märkamatuks jäänud, raamat tõlgiti aja jooksul mitmesse Euroopa keelde ja tõi esile hulga põhjalikke filosoofilisi tõlgendusi laagrielust - sündmustest, mille keskmes on kinnipeetud, valveistungid ja kaastundjad. Antelmi raamatu üle on kirjutanud Georges Bataille ja Maurice Blanchot, Sarah Kofman ja Edgar Morin, Philippe Lacoue-Labart ja Jean-Luc Nancy, Marguerite Duras ja Georges Perec, kes väitis, et selle raamatu ilmumisega sündis kirjandus uuesti.