Lapsena kutsuti Donnat Williamsit mõnikord kurdiks, mõnikord ülemeelikuks, vaimselt haige, arenenud, hulluks…
Ta elas oma maailmas, mis tundus täis ohtu. Donnale olid talumatud mitte ainult puudutused, vaid isegi sõbralikud pilgud ja inimeste tunded. Veel hullem oli tal väljendada oma tundeid ja huve; suhtlemine välismaailmaga õnnestus tal vaid abiga pähe õpitud fraasidest ja valmidest stsenaariumidest. Oma "mina", oma tõelise isiksuse peitis Donna väljamõeldud tegelaste maskide taha - sotsiaalselt vastuvõetavad, kuid täiesti tundetud. Eemaldatuna nii välismaailmast kui ka oma "minast", oli Donna oma sõnade järgi "keegi kuskil".
Ta piinas end kahe maailma vahel, püüdes sulanduda meie maailma - ja samal ajal hoida sellest eemal. Erakuna meie maailmast, mis talle oli käesolev, elas ta - nagu ta ütleb - "klaasi all olevas maailmas". "Keegi kuskil" - mitte kerge raamat; ärev, liigutav, vahel raske ja vahel naljakas. Jutt inimese hingest, kes elas "autismi" maailmas ja ellu jäi - hoolimata vaenulikust keskkonnast ja hirmus sisemisest kaosest. Raamat räägib, kuidas Donna õppis üksi elama, ülikooli astuma ja lõpetama, ning seejärel oma tähelepanuväärse autobiograafia kirjutama. Hiljem ilmus raamatule jätk - "Somebody Somewhere" ("Keegi kuskil"), mis ootab ikka veel oma tõlget vene keelde.
Praegu on Donna üheksa raamatute autor, mis on saanud rahvusvahelisteks bestselleriteks, kunstnik, laulusõnade autor ja esitajana, stsenaariumi kirjutaja. Üks tuntumaid autistlikke inimesi maailmas, Donna peab mitmes riigis avalikke loenguid, töötab õpetajana ning alates 1995. aastast - autismi nõustajana. Seda raamatut lugedes vaatavad paljud meist oluliselt üle oma arusaamad sellest, mis on vaimne "normaalsus"...